MITTETULUNDUSÜHINGU
EESTI PLANEERIJATE ÜHING

P Õ H I K I R I 

Üldsätted

1. Mittetulundusühing EESTI PLANEERIJATE ÜHING ( edaspidi nimetatud ÜHING ) on ruumilise planeerimisega (edaspidi nimetatud planeerimisega) tegelevate isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärkideks on:
· planeerimisalase parima praktika tutvustamine ja nõustamine
· planeerimismetoodika arendamine
· koostöö korraldamine, kogemuste ja informatsiooni vahetus
· ettepanekute tegemine õigusloomeks ja õigusaktide täiendamiseks
2. Eesmärkide saavutamiseks ÜHING:
· organiseerib planeerimisalaste õppevahendite ja muude väljaannete koostamist ja levitamist;
· korraldab planeerimisalaseid koolitusi, konverentse, seminare jms.;
· loob ja tihendab rahvusvahelisi sidemeid ühingu eesmärkidega seotud valdkondades.
3. ÜHING ei taotle oma tegevuse kaudu majanduslikku tulu.
4. ÜHINGU tegevusest tekkinud tulu võib kasutada üksnes põhikirjalistel eesmärkidel. Kasumit ei või jaotada liikmete vahel.
5. ÜHING on eraõiguslik juriidiline isik, mille asukohaks on Eesti.
6. Oma tegevuses juhindub ÜHING käesolevast põhikirjast ja teistest mittetulunduslikku tegevust reguleerivatest õigusaktidest.

Majandustegevus

7. ÜHINGU tulud koosnevad:
· riigieelarvelistest eraldistest;
· füüsiliste- ja juriidiliste isikute annetustest ja sponsorlusest;
· ürituste korraldamisest laekunud summadest;
· sisseastumis- ja liikmemaksudest;
· muudest tuludest, mis on tekkinud põhikirjalisest tegevusest.
8. ÜHING valdab, kasutab ja käsutab oma vara ja rahalisi vahendeid vastavalt käesolevale põhikirjale ja eelarvele juhatuse otsuse alusel.
9. ÜHINGUS tehakse tööd peamiselt heategevuslikus korras. Juhatuse otsuse alusel võib hüvitada ÜHINGU ülesannete täitmisel ja huvides tehtud kulutusi.

Liikmed

10. ÜHINGU liikmeks võib olla iga füüsiline isik, kes vastab põhikirja nõuetele.
11. Liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus taotleja kirjaliku avalduse alusel.
12. ÜHINGUL peab olema vähemalt kolm liiget.
13. ÜHINGU liikmed tasuvad sisseastumismaksu ja iga-aastast liikmemaksu, mille kehtestamise korra otsustab juhatus ja suuruse üldkoosolek.
14. Liikmel on õigus:
· osa võtta üldkoosolekutest;
· valida ja olla valitud ÜHINGU juhtimis- ja kontrollorganitesse;
· saada juhatuselt teavet ÜHINGU tegevuse kohta;
· astuda ÜHINGUST välja teatades sellest juhatusele kirjalikult.
15. Liige on kohustatud tasuma liikmemaksu ettenähtud korras.
16. Liikme võib ÜHINGUST välja arvata ainult üldkoosoleku otsuse alusel.
17. Liikme võib ÜHINGUST välja arvata kohustuste täitmata jätmise või ÜHINGU tegevuse või maine olulisel määral kahjustamise tõttu.
18. ÜHINGUST välja arvatud liikmele tuleb tema väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest  kirjalikult teatada.

Juhtimine

19. ÜHINGU kõrgeimaks juhtimisorganiks on liikmete üldkoosolek.
20. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides ÜHINGU juhtimise küsimustes, millised ei ole käesoleva põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.
21. Üldkoosolekul otsustatakse:
· põhikirja muutmine;
· majandusaasta aruande ning juhatuse tegevusaruande kinnitamine;
· juhatuse liikmete valimine;
· sisseastumis- ja aastamaksude kehtestamine ja suuruse kinnitamine;
· liikme väljaarvamise otsustamine;
· ÜHINGU lõpetamine.
22. Üldkoosolek teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Revisjoni või audiitorkontrolli lõppedes koostatakse selle tulemuste kohta aruanne, mis esitatakse üldkoosolekule. Revidendiks või audiitoriks ei või olla ÜHINGU juhatuse liige ega raamatupidaja.
23. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus üks kord aastas.
24. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku kui ÜHINGU huvid seda nõuavad.
25. Juhatus peab erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ÜHINGU liikmetest või kontrollorgan.
26. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab juhatus ette teatama vähemalt seitse päeva. Kokkukutsumisteates näidatakse üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord.
27. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid osalejate lihthäälte enamusega.
28. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada ÜHINGU liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine ÜHINGU liige. Igal liikmel on üks hääl.
29. Üldkoosolekul valitakse koosoleku juhataja ning koosoleku käik ja vastuvõetud otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
30. Isiku valimistel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku.
31. ÜHINGU liige, kes on ka juhatuse liige ei või hääletada majandusaasta aruande kinnitamise otsustamisel ning juhatuse tegevusele hinnangu andmisel, samuti tema vastu nõude esitamise otsustamisel.
32. ÜHINGULE valitakse üldkoosolekul kaheks aastaks kolme kuni kaheksaliikmeline juhatus, kes tegutsedes ÜHINGU jaoks kõige otstarbekamal viisil, esindab ja juhib seda. Juhatus valib juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe ja aseesimehe.
33. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda.
34. Juhatuse esimehe ja aseesimehe volitused ei ole piiratud ning nad võivad esindada ÜHINGUT kõigis õigustoimingutes.
35. Juhatus:
· valdab, kasutab ja käsutab ÜHINGU vara ja rahalisi vahendeid;
· otsustab liikmete vastuvõtmise;
· peab liikmete arvestust;
· kehtestab sisseastumis- ja liikmemaksu tasumise korra;
· otsustab liikmete poolt tehtud kulutuste hüvitamise;
· kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu koostab ja esitab üldkoosolekule majandusaasta aruande ja tegevusaruande;
· kutsub kokku üldkoosoleku;
· korraldab ÜHINGU raamatupidamise vastavalt raamatupidamisseadusele;
· sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud;
· otsustab teisi küsimusi, millised ei ole põhikirjaga pandud üldkoosoleku pädevusse.
36. Üldkoosoleku otsusel võib juhatuse liikmetele hüvitada ülesannete täitmisel tehtud kulutusi.
37. Juhatuse esimees kutsub kokku ja juhatab juhatuse koosolekuid vastavalt vajadusele. Esimehe äraolekul täidab juhatuse esimehe ülesandeid mõni teine juhatuse liikmetest.
38. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Kui hääled jagunevad pooleks, otsustab küsimuse juhatuse esimees.
39. Juhatuse koosolekul vastuvõetud otsused protokollitakse, sellele kirjutavad alla koosolekut juhatanud juhatuse liige ja protokollija.

Lõpetamine
40. ÜHINGU tegevus lõpetatakse üldkoosoleku otsusega.
41. ÜHINGU tegevuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus).
42. ÜHINGU likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole otsustatud teisiti.
43. Likvideerijad teostavad oma õigusi ning täidavad kohustusi mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras.
44. ÜHINGU lõpetamise korral antakse pärast kõigi kohustuste täitmist allesjäänud vara sarnaste eesmärkidega ühingule või organisatsioonile.
45. ÜHINGU vajaduse ühinemiseks või jagunemiseks ning selle läbiviimise otsustab ja viib tarvidusel läbi üldkoosolek tulenevalt mittetulundusühingute seadusest.

Põhikiri käesolevas redaktsioonis on kinnitatud Mittetulundusühingu Eesti Planeerijate Ühingu üldkoosoleku otsusega üheksateistkümnendal novembril kahe tuhande üheksandal aastal Tallinnas (19.11.2009.a).

Põhikirja on algselt kinnitatud asutamislepingu muutmiselepinguga seitsmendal oktoobril kahe tuhande teisel aastal (07.10.2002.a.) Viljandis. Asutajad on andnud oma allkirjad põhikirja kinnitamise kohta, milline on vormistatud põhikirja lisana nr.1.

07.10.2002 kinnitatud põhikiri pdf failina siit.

Uudised

Elurikkuse võimendamine ruumi planeerimisel

Progressiihalus ja majandusele keskendumine on viinud elurikkuse hääbumise ja inimese loodusest kaugenemiseni, mis avaldub ka elukeskkonna kvaliteedi languses. 
Loe Sirbist http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/elurikkuse-voimendamine-ruumi-planeerimisel/ !

Kuues logistika suvekool

Tere tulemast Logistika suvekooli 2018, mis toimub juba peagi, 23.-24. augustil Tallinnas! Vaata täpsemalt http://www.logistikasuvekool.ee/ !

Eriplaneering ehk Mis on lubatud Jupiterile …

Riigi eriplaneeringutest Sirbis, vaata http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/eriplaneering-ehk-mis-on-lubatud-jupiterile/ !

Seminar andmepõhisest ühistranspordi planeerimisest

Eesti targa linna klaster korraldab koostöös Tartu linnavalitsusega 30. augustil 2018 V SPA konverentsikeskuses seminari andmepõhise ühistranspordi planeerimise teemal.

Eesti topograafia andmekogu andmed, katastripiirid ja kitsenduste mõjualad muutusid avaandmeteks

Alates 1. juulist 2018 on Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmed, sh vektorgraafikas tuumandmed, ortofotod, kõrgusandmed, ETAK-i alusel loodud digitaalkujul kaardid ja katastripiirid ning kitsenduste mõjualade andmed kõigile tasuta allalaaditavad.