Vanemuise 46, toimub neljapäeval ja reedel (17. ja 18. septembril) rahvusvaheline linnauurijate konverents "3rd International Workshop on Post-Communist Urban Geographies. Actors Shaping Urban Space." Vaata ülikooli pressiteadet allpool ja programmi Välis-Eesti Uuringute Keskuse kodulehel www.ut.ee/CMDS.

Konverentsi plenaarid ringauditooriumis on avatud huvilistele (neljapäeval 9-10, reedel 9-10 ja reedel 17-18). Sessioonides osalemine on avatud ainult konverentsil osalejatele.

Tervitades,
Kadri Leetmaa


********************************************************

Tartusse kogunevad sotsialismijärgse linna uurijad

17.-19. septembrini toimub Tartus rahvusvaheline linnageograafia ja sotsialismijärgse linna teemaline konverents, mis toob kokku 60 teadlast 17 riigist. Põhiteemadeks on ruumilised muutused sotsialismijärgsetes linnades ning elukohasegregatsiooni kujunemine.

Konverentsil tulevad ettekandele teemad postkommunistlikust linnageograafiast (prof Jussi Jauhiainen Turu Ülikoolist), linna- ja rahvastikugeograafilistest uurimustest üleminekuriikides (prof Tiit Tammaru Tartu Ülikoolist) ning ruumilise segregatsiooni mõjudest linnades
(prof Ronald van Kempen Utrechti Ülikoolist).

”Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist on selle regiooni linnades toimunud kiired muutused, ent riikide erinevad arenguteed on mõjutanud erinevalt ka linnaruumi,” tutvustas prof Tammaru uurimisvaldkonda. ”Viimaste aastate põhidiskussioon teaduskirjanduses püüab leida ühisosa ja erinevusi klassikalise Lääne ja postsotsialistliku linna arengus.”

Konverentsi korraldab teadlaste võrgustik CAT (Cities After Transition), mis koondab üle maailma linnauurijaid, kelle uurimistöö on seotud linnade arenguga endises Nõukogude Liidus ning Kesk- ja Ida-Euroopas.

Seekordne konverents on järjekorras kolmas (esimene toimus 2005. aastal Lundis ja teine 2007. aastal Stockholmis ja Tallinnas). Tartu Ülikoolis on konverentsi korraldajaks Välis-Eesti Uuringute Keskus geograafia osakonnas. Märkimisväärne osa võrgustiku liikmetest on noored teadlased, kes on oma doktoritöö kaitsnud viimastel aastatel.

Konverentsi programmiga saab tutvuda kodulehel:
www.ut.ee/CMDS.

Lisainfo:
prof Tiit Tammaru
Välis-Eesti Uuringute Keskuse juhataja
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Allikas: Planeerijad mailing list

Uudised

Kutse andmise korra muutmine

Tulenevalt ruumilise keskkonna planeerija kutsestandardi muutmisest, on muudetud ka kutse andmise korda.

Seminar: miljööväärtus planeeringutes uue planeerimisseaduse valguses

Seminari eesmärk on uue planeerimisseaduse valguses selgitada, mida tähendab miljööväärtuslik (ehk keskkonnaväärtuslik) ala. Kas tegemist on paralleelmõistetega, kuidas eristuvad miljööväärtuslik ala ja väärtuslik maastik? Kuidas eristuvad miljööväärtused hajaasustuses ning linnas? Kas ja kuidas mõjutab Euroopa maastikukonventsiooniga liitumine Eestit? Mil viisil mõjutab väärtuslike põllumajandusmaade määratlemine omavalitsuste arendustegevust?

Eestisse tuleb esinema Brüsseli piirkonna peaarhitekt Kristiaan Borret

Jaanuari lõpus külastab Tallinna Brüsseli piirkonna peaarhitekt Kristiaan Borret, kes 25. jaanuaril kell 16.00 peab Kultuurikatlas loengu, et tutvustada Brüsseli linnaehituses aktuaalseid teemasid, Productive City kontseptsiooni ja piirkondliku peaarhitekti ametiposti eripära.
Borret’ visiit aitab ette valmistada Eesti ja Belgia arhitektide ühisprojekti, mille tulemuseks on 2017. aasta talvel Brüsselis EV100 ja EL eesistumise välisprogrammi raames avatav näitus. 

Ühingu tervitus uuele riigihalduse ministrile

Eesti Planeerijate Ühing on olnud ruumilise planeerimise eest vastutavate ministeeriumide pikaajaline koostööpartner. Tulenevalt eelnevast tervitab ühing uut ministrit ja esitab omapoolsed ootused lähiaja vajalikeks tegevusteks ruumilise planeerimise arendamisel.
 
1. Riigi- ja haldusreform
1.1 Maavalitsuste reformimisel peab ruumiline planeerimine ja regionaalse arengu kavandamine jääma ühte institutsiooni

Arhitektuurikoja kiri riigikogu esimehele

Arhitektuurikoda
16.11.2016
 
Riigi arhitektuuri- ja planeerimispoliitika kujundamisest
 
Põhiseaduse preambula järgi on riik pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. Riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmise läbi aegade. Riik tähendab nii vaimset, sotsiaalset kui ka ruumilist keskkonda.
Kodanikena anname kõik oma panuse vaimse ja sotsiaalse keskkonna kujundamisel. Ruumilise planeerimise ja arhitektuurivaldkonna esindajatena vastutame neile lisaks ka füüsilise ruumi kvaliteedi eest.