Eesti Planeerijate Ühing on esitanud oma seisukohti erinevatele ministeeriumidele seoses planeerija õppekava väljatöötamisega, arhitektuuripoliitika väljatöötamisel ning osalenud paljude õigusaktide ettevalmistamisel.

Ühing on planeerimisseaduse kodifitseerimise raames teinud mitmeid pöördumisi nii justiitministeeriumile kui siseministeeriumile. Ühing on seisukohal, et planeerimisseadus ei vaja nii ulatuslikku seaduse muutmist ning ühingu hinnangul justiitsministeeriumil puudub ka vastav ruumilise planeerimise alane pädevus. 

Planeeringute leppemärkide osas on ühing teinud siseministeeriumile ettepanekud leppemärkide digitaliseerimise kohta, kuid ei ole nõustunud ministeeriumi poolt esitatud planeeringu vormistusnõuete määrusega.

2015

3. juuni nr 6/2015, Põllumajandusministeeriumi Maaparanduse ja maakasutuse büroole default väärtuslikust põllumajandusmaast   default näidetega
25. märts nr 3/2015,  default Kultuuriministeeriumile seisukoht muinsuskaitseseaduse eelnõu osas

2014

10. detsember nr 30, default Riigikogu majanduskomisjonile   default ettepanekud planeerimisseaduse eelnõu muutmiseks<
22. oktoober nr 27,  default Keskkonnaministeeriumile ettepanekud KeHJS ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule
15. august nr 18,  default Keskkonnaministeeriumile maapõueseaduse kodifitseerimise protsessist
18. juuli nr 17,  default Keskkonnaministeeriumile seisukoht keskkonnaeksperidi pädevuse kohta detailplaneeringute koostamisel
20. märts nr 12, default Riigikogu majanduskomisjonile   default ettepanekud planeerimisseaduse eelnõu muutmiseks
17. märts nr 11,  default Siseministeeriumile arvamus olulise ruumilise mõjuga objektide nimekirja kohta
28. jaanuar nr 3,  default Pöördumine Riigikogu Majanduskomisjonile planeerimisseaduse eelnõu ja selle menetlemise osas

2013

22. oktoober nr 9, Riigikogu majandus- ja õiguskomisjonidele ja Justiitsministeeriumile planeerimisseadusest
15. august nr 8, Justiitsministeeriumile planeerimisseadusest
16. aprill nr 4, Siseministeeriumile leppemärkidest ja planeeringute andmebaasist
2. aprill nr 3, Siseministeeriumile mereala ruumilise planeerimise direktiivist
21. märts nr 2, Siseministeeriumile Planeeringute osakonnast ja planeerimise olukorrast riigis
19. veebruar nr 1, Justiitsministeeriumile planeerimisseadusest

2012

25. märts, Justiitsministeeriumile PlanS ja EhS kodifitseerimisest

2009

01. oktoober, Siseministeeriumile üleriigilise planeeringu ettevalmistamiseks
05. august, Siseministeeriumile arhitekti kutsestandardist
28. aprill, Seisukoht kutsekoja kultuurivaldkonna koordinaatorileplaneerijate vajaduse, rolli ja tööülesannete osas
09. märts, Riigikogu Majanduskomisjonile sadamaseaduse eelnõu (393 SE I) kohta
09. märts, Riigikogu Majanduskomisjonile planeerimisseaduse muutmise eelnõu (410 SE I) kohta
16. veebruar, Seisukoht Haridus- ja Teadusministeeriumileplaneerimisalase kõrghariduse osas
16. jaanuar, OÜ Ehitusnõunikule planeeringu koostamise õiguse kohta planeerimisseaduse mõistes

2008

20. oktoober, Maardu Linnavalitsusele Nurga mü detailplaneeringust

Uudised

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat

Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud kolm elektroonilist käsiraamatut:
- Keskkonnamõju hindamise käsiraamat, T. Põder (http://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf);  
- Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat, K. Peterson, R. Kutsar, P. Metspalu, S. Vahtrus, ja H. Kalle (http://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_kasiraamat.pdf);
- Keskkonnariski hindamine. Hindamiskäik ja ühildamine keskkonnamõju hindamisega, T. Põder (http://www.envir.ee/sites/default/files/krh_kasiraamat_loplik.pdf)  

Kutse andmise korra muutmine

Tulenevalt ruumilise keskkonna planeerija kutsestandardi muutmisest, on muudetud ka kutse andmise korda.

Seminar: miljööväärtus planeeringutes uue planeerimisseaduse valguses

Seminari eesmärk on uue planeerimisseaduse valguses selgitada, mida tähendab miljööväärtuslik (ehk keskkonnaväärtuslik) ala. Kas tegemist on paralleelmõistetega, kuidas eristuvad miljööväärtuslik ala ja väärtuslik maastik? Kuidas eristuvad miljööväärtused hajaasustuses ning linnas? Kas ja kuidas mõjutab Euroopa maastikukonventsiooniga liitumine Eestit? Mil viisil mõjutab väärtuslike põllumajandusmaade määratlemine omavalitsuste arendustegevust?

Eestisse tuleb esinema Brüsseli piirkonna peaarhitekt Kristiaan Borret

Jaanuari lõpus külastab Tallinna Brüsseli piirkonna peaarhitekt Kristiaan Borret, kes 25. jaanuaril kell 16.00 peab Kultuurikatlas loengu, et tutvustada Brüsseli linnaehituses aktuaalseid teemasid, Productive City kontseptsiooni ja piirkondliku peaarhitekti ametiposti eripära.
Borret’ visiit aitab ette valmistada Eesti ja Belgia arhitektide ühisprojekti, mille tulemuseks on 2017. aasta talvel Brüsselis EV100 ja EL eesistumise välisprogrammi raames avatav näitus. 

Ühingu tervitus uuele riigihalduse ministrile

Eesti Planeerijate Ühing on olnud ruumilise planeerimise eest vastutavate ministeeriumide pikaajaline koostööpartner. Tulenevalt eelnevast tervitab ühing uut ministrit ja esitab omapoolsed ootused lähiaja vajalikeks tegevusteks ruumilise planeerimise arendamisel.
 
1. Riigi- ja haldusreform
1.1 Maavalitsuste reformimisel peab ruumiline planeerimine ja regionaalse arengu kavandamine jääma ühte institutsiooni