Tulenevalt ruumilise keskkonna planeerija kutsestandardi muutmisest, on muudetud ka kutse andmise korda.
Seminari eesmärk on uue planeerimisseaduse valguses selgitada, mida tähendab miljööväärtuslik (ehk keskkonnaväärtuslik) ala. Kas tegemist on paralleelmõistetega, kuidas eristuvad miljööväärtuslik ala ja väärtuslik maastik? Kuidas eristuvad miljööväärtused hajaasustuses ning linnas? Kas ja kuidas mõjutab Euroopa maastikukonventsiooniga liitumine Eestit? Mil viisil mõjutab väärtuslike põllumajandusmaade määratlemine omavalitsuste arendustegevust?
Jaanuari lõpus külastab Tallinna Brüsseli piirkonna peaarhitekt Kristiaan Borret, kes 25. jaanuaril kell 16.00 peab Kultuurikatlas loengu, et tutvustada Brüsseli linnaehituses aktuaalseid teemasid, Productive City kontseptsiooni ja piirkondliku peaarhitekti ametiposti eripära.
Borret’ visiit aitab ette valmistada Eesti ja Belgia arhitektide ühisprojekti, mille tulemuseks on 2017. aasta talvel Brüsselis EV100 ja EL eesistumise välisprogrammi raames avatav näitus.
Eesti Planeerijate Ühing on olnud ruumilise planeerimise eest vastutavate ministeeriumide pikaajaline koostööpartner. Tulenevalt eelnevast tervitab ühing uut ministrit ja esitab omapoolsed ootused lähiaja vajalikeks tegevusteks ruumilise planeerimise arendamisel.
1. Riigi- ja haldusreform
1.1 Maavalitsuste reformimisel peab ruumiline planeerimine ja regionaalse arengu kavandamine jääma ühte institutsiooni
Arhitektuurikoda
16.11.2016
Riigi arhitektuuri- ja planeerimispoliitika kujundamisest
Põhiseaduse preambula järgi on riik pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. Riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmise läbi aegade. Riik tähendab nii vaimset, sotsiaalset kui ka ruumilist keskkonda.
Kodanikena anname kõik oma panuse vaimse ja sotsiaalse keskkonna kujundamisel. Ruumilise planeerimise ja arhitektuurivaldkonna esindajatena vastutame neile lisaks ka füüsilise ruumi kvaliteedi eest.
