Kutsekomisjoni liikmeteks on esindatavate organisatsioonide kaudu:
Marje-Ly Rebas – Eesti Linnade Liit, tööandjate esindajana;
Tiit Tammaru – Tartu Ülikool, koolitajate esindajana;
Toomas Tammis – Eesti Kunstiakadeemia, koolitajate esindajana;
Pille Metspalu – OÜ Hendrikson & Ko, töötajate esindajana;
Mart Hiob – Eesti Maastikuarhitektide Liit, siduskutseala esindajana;
Tõnu Laigu – Arhitektide Liit, siduskutseala esindajana;
Tavo Kikas – Rahandusministeerium, kutseala kureeriva ministeeriumina;
Ülle Kadak – Eesti Planeerijate Ühing, kutseandja esindajana;
Maila Kuusik – Eesti Planeerijate Ühing, kutseandja esindajana.
 
Kutsekomisjon nimetab igas voorus hindamiskomisjoni koosseisu, kus eksperdid hindavad kutset taotleva isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardi nõuetele.
 
Hindamine: 

Enne esitatud tööde hindamist toimub esitatud dokumentide ülevaatamine kutsekomisjoni poolt. Vajadusel palutakse taotlejal esitada täiendavaid dokumente või täpsustada juba esitatut. 
 
Sellele järgneb dokumentide läbivaatamine ja esitatud tööde hindamine hindamiskomisjoni poolt:
 
Hindamise esimene etapp – portfoolio hindamine
Taotleja esitab planeeringute/metoodikate materjalid, kolme töö analüüsi ja essee (portfoolio). 
Hindamise teine etapp – intervjuu
Intervjuu on vajalik, kui taotleja ei saa hindamislehel koondhindeks maksimumpunkte või kutsekomisjon peab intervjuud vajalikuks. Intervjuu viib läbi hindamiskomisjoni liige, kes esitab taotlejale küsimusi hindamistabeli (vorm document H1 (63 KB) ) alusel.
 
Hindamisstandard on saadaval pdf siin (350 KB) .

Uudised

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat

Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud kolm elektroonilist käsiraamatut:
- Keskkonnamõju hindamise käsiraamat, T. Põder (http://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf);  
- Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat, K. Peterson, R. Kutsar, P. Metspalu, S. Vahtrus, ja H. Kalle (http://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_kasiraamat.pdf);
- Keskkonnariski hindamine. Hindamiskäik ja ühildamine keskkonnamõju hindamisega, T. Põder (http://www.envir.ee/sites/default/files/krh_kasiraamat_loplik.pdf)  

Kutse andmise korra muutmine

Tulenevalt ruumilise keskkonna planeerija kutsestandardi muutmisest, on muudetud ka kutse andmise korda.

Seminar: miljööväärtus planeeringutes uue planeerimisseaduse valguses

Seminari eesmärk on uue planeerimisseaduse valguses selgitada, mida tähendab miljööväärtuslik (ehk keskkonnaväärtuslik) ala. Kas tegemist on paralleelmõistetega, kuidas eristuvad miljööväärtuslik ala ja väärtuslik maastik? Kuidas eristuvad miljööväärtused hajaasustuses ning linnas? Kas ja kuidas mõjutab Euroopa maastikukonventsiooniga liitumine Eestit? Mil viisil mõjutab väärtuslike põllumajandusmaade määratlemine omavalitsuste arendustegevust?

Eestisse tuleb esinema Brüsseli piirkonna peaarhitekt Kristiaan Borret

Jaanuari lõpus külastab Tallinna Brüsseli piirkonna peaarhitekt Kristiaan Borret, kes 25. jaanuaril kell 16.00 peab Kultuurikatlas loengu, et tutvustada Brüsseli linnaehituses aktuaalseid teemasid, Productive City kontseptsiooni ja piirkondliku peaarhitekti ametiposti eripära.
Borret’ visiit aitab ette valmistada Eesti ja Belgia arhitektide ühisprojekti, mille tulemuseks on 2017. aasta talvel Brüsselis EV100 ja EL eesistumise välisprogrammi raames avatav näitus. 

Ühingu tervitus uuele riigihalduse ministrile

Eesti Planeerijate Ühing on olnud ruumilise planeerimise eest vastutavate ministeeriumide pikaajaline koostööpartner. Tulenevalt eelnevast tervitab ühing uut ministrit ja esitab omapoolsed ootused lähiaja vajalikeks tegevusteks ruumilise planeerimise arendamisel.
 
1. Riigi- ja haldusreform
1.1 Maavalitsuste reformimisel peab ruumiline planeerimine ja regionaalse arengu kavandamine jääma ühte institutsiooni