Kutse taotlemiseks esitatavad dokumendid on sätestatud kutse andmise korra punktis 2.4.
Kutse taotlemiseks esitatavad dokumendid ( document avaldus (15 KB) ) ja vormid ( document H2 (22 KB) ja document H3 (19 KB) ) leiad linkidelt.

Kutse taotlemiseks on vaja esitada järgnevad dokumendid:
- vormikohane avaldus;
- koopia isikut tõendavast dokumendist (pass või ID kaart);
- maksekorraldus või muu kinnitus kutse andmisega seotud kulude tasumise kohta;
- töökogumust tõendavad dokumendid nt tööalase tegevuse kirjeldus, vabas vormis CV;
- kutse andmise korra punktis 2.3 tehtud tööde nimekiri koos kehtestamise otsustega;
- haridust tõendava(te) dokumendi (dokumentide) koopia(d);
- tööalast kompetentsust tõestavad kolm tööd, mis on tehtud viimase kümne aasta jooksul ning millest üks peab olema kehtestatud planeering või kasutusele võetud metoodika, taotlejal tuleb esitada iga töö tekstiosa ja planeeringu puhul põhijoonis (soovi korral võib esitada rohkem planeeringu materjale);
- tõendav tabel täidetud kompetentse vormil H2 esitatud kolme töö analüüsi ja essee kohta;

- täiendkoolitus(t)e läbimist tõendavate dokumentide koopiad koos selgitustega (vabas vormis) kui kutse taotletakse kutse andmise korra punkti 2.2 erijuhtude alusel;
- omandatud teadmiste vastavuse analüüsi (vorm H3) kui kutset taotletakse kutse andmise korra punkti 2.1. lg 1 alajaotus 2 alusel.

Esitatavate dokumentide vormistamine:
Failid peavad sisaldama kutse taotleja nime (näit eesnimi_perenini_avaldus.pdf).
Kutse taotlemiseks esitatavad materjalid edastada viie eraldi failina:
eesnimi_perenimi_avaldus.bdoc,
eesnimi_perenimi_vorm_H2.pdf,
eesnimi_perenimi_too_1.pdf,
eesnimi_perenimi_too_2.pdf,
eesnimi_perenimi_too_3.pdf

Avalduse fail peab olema digiallkirjastatud ja sisaldama kõiki nõutavaid dokumente (va H2 vorm ning analüüsis esitatud planeeringud ehk tööd 1-3):
Kutse taotlemise dokumendid palume esitada e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Uudised

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat

Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud kolm elektroonilist käsiraamatut:
- Keskkonnamõju hindamise käsiraamat, T. Põder (http://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf);  
- Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat, K. Peterson, R. Kutsar, P. Metspalu, S. Vahtrus, ja H. Kalle (http://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_kasiraamat.pdf);
- Keskkonnariski hindamine. Hindamiskäik ja ühildamine keskkonnamõju hindamisega, T. Põder (http://www.envir.ee/sites/default/files/krh_kasiraamat_loplik.pdf)  

Kutse andmise korra muutmine

Tulenevalt ruumilise keskkonna planeerija kutsestandardi muutmisest, on muudetud ka kutse andmise korda.

Seminar: miljööväärtus planeeringutes uue planeerimisseaduse valguses

Seminari eesmärk on uue planeerimisseaduse valguses selgitada, mida tähendab miljööväärtuslik (ehk keskkonnaväärtuslik) ala. Kas tegemist on paralleelmõistetega, kuidas eristuvad miljööväärtuslik ala ja väärtuslik maastik? Kuidas eristuvad miljööväärtused hajaasustuses ning linnas? Kas ja kuidas mõjutab Euroopa maastikukonventsiooniga liitumine Eestit? Mil viisil mõjutab väärtuslike põllumajandusmaade määratlemine omavalitsuste arendustegevust?

Eestisse tuleb esinema Brüsseli piirkonna peaarhitekt Kristiaan Borret

Jaanuari lõpus külastab Tallinna Brüsseli piirkonna peaarhitekt Kristiaan Borret, kes 25. jaanuaril kell 16.00 peab Kultuurikatlas loengu, et tutvustada Brüsseli linnaehituses aktuaalseid teemasid, Productive City kontseptsiooni ja piirkondliku peaarhitekti ametiposti eripära.
Borret’ visiit aitab ette valmistada Eesti ja Belgia arhitektide ühisprojekti, mille tulemuseks on 2017. aasta talvel Brüsselis EV100 ja EL eesistumise välisprogrammi raames avatav näitus. 

Ühingu tervitus uuele riigihalduse ministrile

Eesti Planeerijate Ühing on olnud ruumilise planeerimise eest vastutavate ministeeriumide pikaajaline koostööpartner. Tulenevalt eelnevast tervitab ühing uut ministrit ja esitab omapoolsed ootused lähiaja vajalikeks tegevusteks ruumilise planeerimise arendamisel.
 
1. Riigi- ja haldusreform
1.1 Maavalitsuste reformimisel peab ruumiline planeerimine ja regionaalse arengu kavandamine jääma ühte institutsiooni