Kutse taotlemise eeltingimused on sätestatud kutse andmise korra punktis 2.1-2.2. Kutse andmise korra punktis 2.2 on sätestatud taotlemise eeltingimuste erijuhud, mis kehtivad 1. jaanuarini 2019.
Ruumilise keskkonna planeerija 7. kutsetaset saab taotleda kaks korda aastas - kevadel ja sügisel.
Kutse taotlemiseks dokumentide esitamise tähtajad on 20. veebruar ja 20. september. Olulisem kutse andmisega seonduv:
- kutset andvaks organisatsiooniks on Eesti Planeerijate Ühing;
- kutse kehtivuseks on üldreeglina 5 aastat;
- kutse taotlemine maksab 459 eurot. Eesti Planeerijate Ühingu liikmetele on kutse andmise tasu 10% väiksem, soodustus tehakse Eesti Planeerijate Ühingu omavahendite arvelt ning selle saamiseks peab liikmel olema tasutud vähemalt viimase kolme aasta liikmemaks.
Arvelduskonto, millele tasu kanda on EE292200221020726101 Swedbank AS.
Kutse taotlemisega seotud küsimuste korral on kontaktisikuteks:
Janika Lill, kutsekomisjoni sekretär, tel 506 1712, e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.;
Maila Kuusik, kutsekomisjoni esimees, tel 5331 4868, e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..
Kutsekomisjon on koostanud, abistamaks kutse taotlejat, alljärgnevad soovitused:
- Soovitused kutse taotlemiseks - leiad
pdf
siit
(229 KB)
.
- Mida loetakse planeeringu juhtimiseks - leiad
pdf
siit
(129 KB)
.
Kutse taastõendamine on sätestatud kutse andmise korra punktis 2.5.
Taastõendamisel on oluline, lisaks nõutavatele planeeringutele, ruumilise planeerimisega seotud täiendõppe läbimine kutse taotlemise ja taastõendamise vahepealsel perioodil.
Juhul kui kutse on väljastatud lühendatud perioodiks (näiteks 3 aastaks), tuleb kutset uuesti taotleda.
Kutse taotlemise eeltingimused ruumilise planeerija 7. kutsetasemel
Uudised
Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat
Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud kolm elektroonilist käsiraamatut:
- Keskkonnamõju hindamise käsiraamat, T. Põder (http://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf);
- Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat, K. Peterson, R. Kutsar, P. Metspalu, S. Vahtrus, ja H. Kalle (http://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_kasiraamat.pdf);
- Keskkonnariski hindamine. Hindamiskäik ja ühildamine keskkonnamõju hindamisega, T. Põder (http://www.envir.ee/sites/default/files/krh_kasiraamat_loplik.pdf)
Kutse andmise korra muutmine
Tulenevalt ruumilise keskkonna planeerija kutsestandardi muutmisest, on muudetud ka kutse andmise korda.Seminar: miljööväärtus planeeringutes uue planeerimisseaduse valguses
Seminari eesmärk on uue planeerimisseaduse valguses selgitada, mida tähendab miljööväärtuslik (ehk keskkonnaväärtuslik) ala. Kas tegemist on paralleelmõistetega, kuidas eristuvad miljööväärtuslik ala ja väärtuslik maastik? Kuidas eristuvad miljööväärtused hajaasustuses ning linnas? Kas ja kuidas mõjutab Euroopa maastikukonventsiooniga liitumine Eestit? Mil viisil mõjutab väärtuslike põllumajandusmaade määratlemine omavalitsuste arendustegevust?Eestisse tuleb esinema Brüsseli piirkonna peaarhitekt Kristiaan Borret
Jaanuari lõpus külastab Tallinna Brüsseli piirkonna peaarhitekt Kristiaan Borret, kes 25. jaanuaril kell 16.00 peab Kultuurikatlas loengu, et tutvustada Brüsseli linnaehituses aktuaalseid teemasid, Productive City kontseptsiooni ja piirkondliku peaarhitekti ametiposti eripära.
Borret’ visiit aitab ette valmistada Eesti ja Belgia arhitektide ühisprojekti, mille tulemuseks on 2017. aasta talvel Brüsselis EV100 ja EL eesistumise välisprogrammi raames avatav näitus.
Ühingu tervitus uuele riigihalduse ministrile
Eesti Planeerijate Ühing on olnud ruumilise planeerimise eest vastutavate ministeeriumide pikaajaline koostööpartner. Tulenevalt eelnevast tervitab ühing uut ministrit ja esitab omapoolsed ootused lähiaja vajalikeks tegevusteks ruumilise planeerimise arendamisel.
1. Riigi- ja haldusreform
1.1 Maavalitsuste reformimisel peab ruumiline planeerimine ja regionaalse arengu kavandamine jääma ühte institutsiooni