Saatja on pildi eemaldanud.

 

Eesti Arhitektuurimuuseumis peab reedel, 20. märtsil kell 17.00 loengu Enrique Sobejano (Nieto Sobejano arhitektid)
 

Näituse „Aken ja peegel. Nieto Sobejano arhitektid“ raames annab 20. märtsil kell 17.00 loengu arhitektuuribüroo Nieto Sobejano asutaja ja partner Enrique Sobejano. Tegu on hetkel kiirelt kuulust koguva Hispaania bürooga, kes käesoleval aastal pälvis nii maineka Alvar Aalto medali kui Ameerika Arhitektide Instituudi AIA auliikme staatuse. Nieto Sobejano loodud Madinat al-Zahra muuseum Hispaanias Córdoba lähistel sai 2012. aastal Euroopa muuseumi aastaauhinna, Córdoba kaasaegse kunsti keskus pääses tänavuse Mies van der Rohe Euroopa arhitektuuriauhinna lõppvooru. 2014. aastal võitsid nad Arvo Pärdi Keskuse uue hoone arhitektuurivõistluse Eestis, eriline maja valmib Laulasmaa mändide alla 2018. aastaks.

Põhiosa Nieto Sobejano loomingust moodustavad monumentaalsed kultuuriasutused – lisaks Madina al-Zahra ja Córdoba keskustele ka Joanneum Grazis, San Telmo muuseum, skulptuurimuuseum Valladolidis, Lugo ajaloomuuseum ja mitmed teised. Arhitektide endi sõnul on praktiliselt kõik nende tööd tulnud tänu arhitektuurivõistlusel saadud esikohtadele ning ehituses valitsenud buumiajale Hispaanias, tänasel päeval tegutsevad nad aina enam Saksamaa ja Austria turul. Nieto Sobejano arhitektid kasutavad oma loomingus meeldejäävaid vorme ja hoolikalt läbimõeldud detaile ning materjale, ent sama oluline on nende jaoks iga projekti kontekst ning ruumiline elamuslikkus. Loengul tutvustab Enrique Sobejano enda loomingu tagamaid – sise- ja välismaailma tõlgendamisest sündivat protsessi, mida ta võrdlebki akna ja peegliga.

Enrique Sobejano (s. 1957 Madridis) on lõpetanud Madridi Polütehnilise Instituudi ning Columbia Ülikooli kraadiõppe New Yorgis. Ta töötab arhitektuurse projekteerimise professorina Berliini Kunstiülikoolis, andes külalisõppejõuna loenguid erinevates ülikoolides üle maailma. 1986–1991 oli ta koos Fuensanta Nietoga Madridi arhitektide liidu ajakirja Arquitectura toimetaja. Ta on Nieto Sobejano arhitektide asutaja ja partner. Bürool on kontorid Madridis ja Berliinis, hetkel on neil töös projektid Saksamaal, Hispaanias, Austrias, Indias, Marokos ja Eestis.
 
Loeng on inglise keeles, sissepääs muuseumipiletiga. Loengut toetab Eesti Kultuurkapital.

Arhitektuurimuuseumi näitus „Aken ja peegel. Nieto Sobejano arhitektid“ on avatud 22. märtsini.


Lisainfo: Triin Ojari, 6257000, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 

Saatja on pildi eemaldanud.

 

Córdoba kaasaegse kunsti keskus (2013)

Saatja on pildi eemaldanud.
Eesti Arhitektuurimuuseum
Ahtri 2, Tallinn, 10150
www.arhitektuurimuuseum.ee 
 



 

Eemalda listist
Uuenda andmeid







Saatja on pildi eemaldanud. Email Marketing Powered by MailChimp

Saatja on pildi eemaldanud.



Uudised

Eesti ruumiloome. Kuidas edasi?

Avalik seminar
26.10.2018 kell 15.00-18.00 Eesti Arhitektuurimuuseumis, Ahtri 2.

Riigikantselei ruumiloome ekspertrühm kutsub avalikule seminarile, et tutvustada valminud aruannet, arutleda, milline on Eesti ruumi tervikpilt täna ja kuidas see sünnib ning esitleda, millised protsessid nii Eestis kui mujal toetavad ruumilise keskkonna senisest suurema tähelepanu alla seadmist.

“VALMIS OLLA. START!”

EESTI PLANEERIJATE ÜHINGU SEMINAR
19. SEPTEMBER 2018
KULTUURIKATEL, PÕHJA PST 27A, TALLINN
Lisatud ettekanded

Tänane riigikohtu otsus, millega tühistati Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu tuuleenergia tootmised alade osa, võib ulatuslikult muuta Eesti ruumilise planeerimise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise praktikat ja tõstatab küsimuse

Tänase otsuse valguses oleks näiteks üleriigilises planeeringus pidanud detailselt analüüsima kas Rail Baltic (RB) suundub Tallinnast Riiga läbi Tartu, Viljandi või Pärnu.

Riigikohtu otsus Hiiu mk mereplaneering tühistada tuuleenergia tootmise alade osas

Riigikohus tegi täna otsuse maakonnaplaneeringu Hiiu maakonna mereplaneering tühistada tuuleenergia tootmise alade osas.

Elurikkuse võimendamine ruumi planeerimisel

Progressiihalus ja majandusele keskendumine on viinud elurikkuse hääbumise ja inimese loodusest kaugenemiseni, mis avaldub ka elukeskkonna kvaliteedi languses. 
Loe Sirbist http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/elurikkuse-voimendamine-ruumi-planeerimisel/ !