Riigikohus selgitab tänases lahendis, et kohus saab loovkonkursside puhul hinnata üksnes seaduse nõuetest kinnipidamist, žürii valiku sisuline hindamine väljub aga kohtuliku kontrolli raamidest.

Riigikohtu lahend puudutab Pärnu linnavalitsuse mullu detsembris korraldatud arhitektuurivõistlust, mille eesmärgiks oli leida Pärnu ühistranspordi keskterminali kavand. Riigikohus tühistas tänase lahendiga Tallinna halduskohtu ja Tallinna ringkonnakohtu otsused ning rahuldas Pärnu linnavalitsuse kaebuse, mis puudutas ideekonkursi tulemuste hindamise õiguspärasust.

Pooled vaidlesid peamiselt žürii tehtud valiku põhjendamise mahukuse üle, konkursitingimuste või žürii koosseisu määramise kohta pooled kaebusi ei esitanud.

Seaduse ühetaolise tõlgendamise ja kohtupraktika ühtlustamise huvides peab Riigikohtu halduskolleegium oluliseks märkida, et arhitektuurikonkursi žüriil tuleb hindamisel lähtuda küll kutses sätestatud kriteeriumitest, kuid žürii hinnangu sisuline kontroll vaidlustuskomisjonis ja kohtus on piiratud.

„Arhitektuurikonkursil toimub võistlus muuhulgas tööde kunstilise taseme alusel. Seepärast võivad žüriiliikmete hinnangud sisaldada ka subjektiivseid elemente ning neid ei pruugi olla võimalik vaidlustus- ja kohtumenetluses kehtivate mõõdupuude järgi põhjendada. Vaidlustus- ja kohtumenetlus on oma olemuselt õiguslike, mitte esteetiliste vaidluste lahendamise foorumid,“ märgib kolleegium.

See tähendab, et hankevaidlusi lahendavad organid saavad arhitektuurikonkursi tööde hindamisse sekkuda näiteks siis, kui ka ilma pikemata on selge, et võitjaks tunnistati konkursitingimustele mittevastav töö.

Riigikohus lisab, et allapoole riigihanke piirmäära jääva ideekonkursside puhul otsustab menetluse läbiviimise üksikasjad hankija. Seadus ega riigihanke üldpõhimõtted ei nõua neil juhtudel žürii nimetamist ega tema tegevuse protokollimist.

OTSUS 3-3-1-51-16

Liis Linn
kommunikatsioonispetsialist
Riigikohus
+372 7309 025
PRESSITEADE
9. august 2016

Uudised

Eesti ruumiloome. Kuidas edasi?

Avalik seminar
26.10.2018 kell 15.00-18.00 Eesti Arhitektuurimuuseumis, Ahtri 2.

Riigikantselei ruumiloome ekspertrühm kutsub avalikule seminarile, et tutvustada valminud aruannet, arutleda, milline on Eesti ruumi tervikpilt täna ja kuidas see sünnib ning esitleda, millised protsessid nii Eestis kui mujal toetavad ruumilise keskkonna senisest suurema tähelepanu alla seadmist.

“VALMIS OLLA. START!”

EESTI PLANEERIJATE ÜHINGU SEMINAR
19. SEPTEMBER 2018
KULTUURIKATEL, PÕHJA PST 27A, TALLINN
Lisatud ettekanded

Tänane riigikohtu otsus, millega tühistati Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu tuuleenergia tootmised alade osa, võib ulatuslikult muuta Eesti ruumilise planeerimise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise praktikat ja tõstatab küsimuse

Tänase otsuse valguses oleks näiteks üleriigilises planeeringus pidanud detailselt analüüsima kas Rail Baltic (RB) suundub Tallinnast Riiga läbi Tartu, Viljandi või Pärnu.

Riigikohtu otsus Hiiu mk mereplaneering tühistada tuuleenergia tootmise alade osas

Riigikohus tegi täna otsuse maakonnaplaneeringu Hiiu maakonna mereplaneering tühistada tuuleenergia tootmise alade osas.

Elurikkuse võimendamine ruumi planeerimisel

Progressiihalus ja majandusele keskendumine on viinud elurikkuse hääbumise ja inimese loodusest kaugenemiseni, mis avaldub ka elukeskkonna kvaliteedi languses. 
Loe Sirbist http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/elurikkuse-voimendamine-ruumi-planeerimisel/ !