Arhitektuurikoda
16.11.2016
 
Riigi arhitektuuri- ja planeerimispoliitika kujundamisest
 
Põhiseaduse preambula järgi on riik pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. Riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmise läbi aegade. Riik tähendab nii vaimset, sotsiaalset kui ka ruumilist keskkonda.
Kodanikena anname kõik oma panuse vaimse ja sotsiaalse keskkonna kujundamisel. Ruumilise planeerimise ja arhitektuurivaldkonna esindajatena vastutame neile lisaks ka füüsilise ruumi kvaliteedi eest. 
Arhitektuuri ja ruumilise planeerimise eesmärk on kujundada väärtuslikku elukeskkonda. Kui midagi jääb arvestamata või kuskil tehakse viga ehitatud keskkonna kujundamisel, mõjutab see meie elu-olu pikka aega. 
Kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna tagamiseks on vajalik riigi aktiivsem, terviklikum ja läbimõeldum tegevus arhitektuuri ja planeerimise valdkonnas. Probleemina näeme, et ruumivaldkonna kompetents on praegusel ajal laiali jagatud erinevate asutuste vahel: 
ruumiline planeerimine – Rahandusministeerium;
(loodus)keskkond – Keskkonnaministeerium;
ehitustegevus – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
arhitektuur kui kunst – Kultuuriministeerium;
riigimaade planeerimine – Maa-amet;
riigi ehitiste tellija – AS Riigi Kinnisvara või muu riigivara valitseja. 
Sellise killustatuse juures ei ole alust loota, et kõigi nende asutuste üleselt tekiks terviklik lähenemine riigi ruumilisele arengule. See ei ole mitte niivõrd kriitika nende asutuste aadressil, kuivõrd aastate jooksul ilmnenud süsteemne probleem.
Seetõttu näeme vajadust riigi ruumipoliitikat kujundava kompetentsikeskuse järele. Institutsiooni nimetustena on varem välja käidud nt Riigiarhitekt ja Arhitektuurinõukoda, nimetusest olulisem on aga sisu. Praegu on sobiv kontekst keskuse loomiseks käimasolev riigireform. Pakume välja, et kompetentsikeskus loodaks peaministri büroo juurde.
Kindlasti on vajalik ka peale maavalitsuste ümberstruktureerimist formuleerida riigi roll ja huvi ruumilisel planeerimisel ning arhitektuurivaldkonna arendamine regiooni tasandil.
Ruumipoliitika kompetentsikeskuse kaudu saaks riik nii oma asutustele kui ka kohalikele omavalitsustele anda pädevat nõu ruumi mõjutavate otsuste tegemisel, mis võimaldab vältida vigu oluliste objektide planeerimisel või ka hangete kavandamisel. Kohaliku omavalitsuse kompetentsist üksi võib keeruliste objektide juures väheks jääda. 
Lisame mõned ettepanekud, millega peaks loodav institutsioon/keskus tegelema:
riigi arhitektuuripoliitika ning ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste väljatöötamine ning selle elluviimine oma pädevuse piires;
kvaliteetse ja jätkusuutliku keskkonna loomise ja säilitamise eesmärkide formuleerimine ja juhendite koostamine eesmärkide elluviimiseks riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi;
planeerimis- ja arhitektuurialaseid uuringute koostamine, mis abistab kohalikke omavalitsusi otsuste tegemisel
riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste nõustamine oluliste ruumilise planeerimise ja ehitamise otsuste tegemisel;
arvamuste esitamine kohalike omavalitsuste otsuste eelnõude kohta, kui otsus puudutab riiklikult tähtsaid maa-alasid või riigi tervikliku ruumilise arengu olulisi huve;
ettepanekute tegemine riigi ja vajadusel ka kohalike omavalitsuse üksuste arengukavadele, taotlemaks arengukavade ja riigi ruumilise arengu eesmärkide paremat seostamist;
arvamuste esitamine riigivara valitsemise ja võõrandamise kohta ja ettepanekute tegemine riigivara valitsejale või riigile kinnisvarateenuseid osutavale riigi äriühingule kinnisasja korrashoiu korraldamiseks.
Arhitektuurikoja hinnangul vajab ruumilise planeerimise ja arhitektuurivaldkonna arendamise kompetentsi parendamine laiapõhjalist aruelu riigi, omavalitsuse kui erialaühenduste tasandil, et tagada läbimõeldud pikaajalised otsused elukeskkonna kujundamisel.
 

Arhitektuurikoda

16.11.2016

Riigi arhitektuuri- ja planeerimispoliitika kujundamisest

Põhiseaduse preambula järgi on riik pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. Riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmise läbi aegade. Riik tähendab nii vaimset, sotsiaalset kui ka ruumilist keskkonda.

Kodanikena anname kõik oma panuse vaimse ja sotsiaalse keskkonna kujundamisel. Ruumilise planeerimise ja arhitektuurivaldkonna esindajatena vastutame neile lisaks ka füüsilise ruumi kvaliteedi eest.

Arhitektuuri ja ruumilise planeerimise eesmärk on kujundada väärtuslikku elukeskkonda. Kui midagi jääb arvestamata või kuskil tehakse viga ehitatud keskkonna kujundamisel, mõjutab see meie elu-olu pikka aega.

Kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna tagamiseks on vajalik riigi aktiivsem, terviklikum ja läbimõeldum tegevus arhitektuuri ja planeerimise valdkonnas. Probleemina näeme, et ruumivaldkonna kompetents on praegusel ajal laiali jagatud erinevate asutuste vahel:

·         ruumiline planeerimine – Rahandusministeerium;

·         (loodus)keskkond – Keskkonnaministeerium;

·         ehitustegevus – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;

·         arhitektuur kui kunst – Kultuuriministeerium;

·         riigimaade planeerimine – Maa-amet;

·         riigi ehitiste tellija – AS Riigi Kinnisvara või muu riigivara valitseja.

Sellise killustatuse juures ei ole alust loota, et kõigi nende asutuste üleselt tekiks terviklik lähenemine riigi ruumilisele arengule. See ei ole mitte niivõrd kriitika nende asutuste aadressil, kuivõrd aastate jooksul ilmnenud süsteemne probleem.

Seetõttu näeme vajadust riigi ruumipoliitikat kujundava kompetentsikeskuse järele. Institutsiooni nimetustena on varem välja käidud nt Riigiarhitekt ja Arhitektuurinõukoda, nimetusest olulisem on aga sisu. Praegu on sobiv kontekst keskuse loomiseks käimasolev riigireform. Pakume välja, et kompetentsikeskus loodaks peaministri büroo juurde.

Kindlasti on vajalik ka peale maavalitsuste ümberstruktureerimist formuleerida riigi roll ja huvi ruumilisel planeerimisel ning arhitektuurivaldkonna arendamine regiooni tasandil.

Ruumipoliitika kompetentsikeskuse kaudu saaks riik nii oma asutustele kui ka kohalikele omavalitsustele anda pädevat nõu ruumi mõjutavate otsuste tegemisel, mis võimaldab vältida vigu oluliste objektide planeerimisel või ka hangete kavandamisel. Kohaliku omavalitsuse kompetentsist üksi võib keeruliste objektide juures väheks jääda.

Lisame mõned ettepanekud, millega peaks loodav institutsioon/keskus tegelema:

                     riigi arhitektuuripoliitika ning ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste väljatöötamine ning selle elluviimine oma pädevuse piires;

                     kvaliteetse ja jätkusuutliku keskkonna loomise ja säilitamise eesmärkide formuleerimine ja juhendite koostamine eesmärkide elluviimiseks riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi;

planeerimis- ja arhitektuurialaseid uuringute koostamine, mis abistab kohalikke omavalitsusi otsuste tegemisel

                     riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste nõustamine oluliste ruumilise planeerimise ja ehitamise otsuste tegemisel;

                     arvamuste esitamine kohalike omavalitsuste otsuste eelnõude kohta, kui otsus puudutab riiklikult tähtsaid maa-alasid või riigi tervikliku ruumilise arengu olulisi huve;

                     ettepanekute tegemine riigi ja vajadusel ka kohalike omavalitsuse üksuste arengukavadele, taotlemaks arengukavade ja riigi ruumilise arengu eesmärkide paremat seostamist;

                     arvamuste esitamine riigivara valitsemise ja võõrandamise kohta ja ettepanekute tegemine riigivara valitsejale või riigile kinnisvarateenuseid osutavale riigi äriühingule kinnisasja korrashoiu korraldamiseks.

Arhitektuurikoja hinnangul vajab ruumilise planeerimise ja arhitektuurivaldkonna arendamise kompetentsi parendamine laiapõhjalist aruelu riigi, omavalitsuse kui erialaühenduste tasandil, et tagada läbimõeldud pikaajalised otsused elukeskkonna kujundamisel.

Uudised

EPÜ on selgesõnaline teejuht kutse taotlejale

Kutsekoda tunnustas EPÜ-d Tunnustatud kutse andja kvaliteedimärgiga. 

Planeerimise roheline raamat

Rahandusministeeriumi planeeringute osakond on koostamas ruumilise planeerimise rohelist raamatut. Rohelise raamatu eesmärk on analüüsida ruumilise planeerimise probleemkohti, mis ei ole seotud ainult planeerimisseaduse muudatustega ja pakkuda neile võimalikke lahendusi.

Üldplaneeringu koostamise juhis

Rahandusministeerium soovib värvilise sügise jätku ning ootab tänuga tagasisidet üldplaneeringu koostamise juhisele. Juhise materjalid on saadetud listi. Paremaks ja laiapõhjalisemaks tagasiside andmiseks korraldame huvitatutele arutelu 8. nov kell 15. Arutelu asukoha Tallinnas v Tartus otsustame jooksvalt, palun enda huvist märku anda vormil https://doodle.com/poll/i27isw28dc53i3y4

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat

Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud kolm elektroonilist käsiraamatut:
- Keskkonnamõju hindamise käsiraamat, T. Põder (http://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf);  
- Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat, K. Peterson, R. Kutsar, P. Metspalu, S. Vahtrus, ja H. Kalle (http://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_kasiraamat.pdf);
- Keskkonnariski hindamine. Hindamiskäik ja ühildamine keskkonnamõju hindamisega, T. Põder (http://www.envir.ee/sites/default/files/krh_kasiraamat_loplik.pdf)  

Kutse andmise korra muutmine

Tulenevalt ruumilise keskkonna planeerija kutsestandardi muutmisest, on muudetud ka kutse andmise korda.