Tänase otsuse valguses oleks näiteks üleriigilises planeeringus pidanud detailselt analüüsima kas Rail Baltic (RB) suundub Tallinnast Riiga läbi Tartu, Viljandi või Pärnu. Alles pärast põhjalikke uuringuid oleks saanud RB trassi üleriigilisse planeeringusse kanda. Võimalik, et keskkonnakaalutlustest tulenevalt oleks tulemiks olnud trass läbi Viljandi ja oleksime praegu staadiumis, kus saaks hakata Euroopast raha küsima.

Riigikohtu otsus tõstatab küsimuse kas nii strateegiliste planeeringute tegemisel kui ka strateegilisel mõju hindamisel kui suurema üldistusastmega pikaajalise tulevikku suunatud dokumentides tuleb tõesti kõik detailsed uuringud ära teha juba tegevust üldisel tasandil kavandades. Seejuures tuleb meeles pidada, et ka uuringutes (ka kõige detailsemates) ei ole võimalik anda kunagi lõplikku vastust ja tõe kriteerium on lõppkokkuvõttes alati praktika.
Siit edasi tõstatub põhimõtteline küsimus - kas pikaajalisel planeerimise on üldse Eestis enam mõtet ja sisu või lahendatakse edaspidi kõik projekti tasandil kuna nii saab käsitleda ka nt detailselt tehnoloogiat, mida kavandatakse kasutada. Planeeringus on tehnoloogia kajastamisest või kirjeldamisest loobutud just seetõttu, et tehnoloogia võib olla selleks ajaks ammu edasi arenenud kui planeeringuprotsess koos kohtuvaidlustega on lõppenud.
Planeeringu eesmärk on seni olnud pikaajaliste eelduste loomine, projekt aga on lähiaja ehitustegevuse aluseks. Tagades täna 50 aasta perspektiiviga teekoridori asulast möödasõiduks ei ole otstarbekas täna läbi viia kõiki uuringuid.

Kuivõrd praegu on Eestis käimas üleriigiline merealade planeerimine, siis antud otsuse valguses saab mereala tuuleparkide planeerimise osas olla kaks valikut: 1. tuuleparkide kavandamiseks merealal viiakse läbi detailsed uuringud, millele riigikohus on viidanud; 2. tuuleparke kavandatakse edaspidi ainult läbi riigi eriplaneeringu, alustades asukohavalikust ja lõpetades tuulepargi detailse lahendusega. Igal juhul on tegemist objektide ehk ehitise kavandamisega, mis ei ole terviklik ja strateegiline tasand, kuna keskendutakse ühele teemale, mistõttu võivad jääda vaeslapse rolli teised valdkonnad/teemad.

Tänase kohtuotsuse valguses peaks planeeringu koostaja ja keskkonnamõjude hindamise läbiviija ehk riik tegema väga ressursimahukad uuringud ning alles pärast uuringute tegemist on võimalik hakata potentsiaalsetel arendajatel tegelema järgmiste arendusetappidega.

Riigikohus tühistas Hiiu maakonna mereplaneeringu tuuleenergia tootmise alade osas. Teiste teemade osas on järelikult uuringuid ka teemade kajastamist peetud piisavaks. Planeeringute osalist tühistamist on senini kasutatud peamiselt üldplaneeringutes kui omandisuhetest tulenevalt ei ole saadud maa kasutamise osas kokkuleppele. Lahendusena on siis vastav maa-ala planeeringust nn välja lõigatud ja öeldud, et planeering selles osas ei kehti. Varasemalt puudub praktika, et planeeringu puhul mõni teema või valdkond planeeringus tühistatakse.
Planeeringu osaline tühistamine peaks olema äärmiselt erandlik olukord, sest planeeringulahenduse terviklikkuse huvides (mida nõuab ka planeerimisseadus) on tegemist igal juhul ruumiliselt halva lahendusega – kõikehõlmava ruumikäsitluse asemel võib tulevikus olla üksikhuvil baseeruv planeering. Hiiu mereala planeeringu näite puhul oli tuuleenergeetika planeeringus üks olulisemaid teemasid ning mida riik pidas vajalikuks lahendada just läbi planeeringu, mitte läbi projekti ehk üksikotsuse. Teema, mida oli tõepoolest vaja lahendada jäi seega lahendamata, vaatamata pikale planeeringuprotsessile.

Austades Riigikohtu otsust on ühingu jaoks on murettekitav kui Eestis kaoks ruumilise planeerimise strateegiline tasand ja edaspidi lahendatakse sedavõrd kompleksseid teemasid pelgalt detailsel nt projekti tasandil. Ühiskonnas vajab sel juhul ka laiemat debatti teema, kuidas projekti koostamise käigus toimub kaasamine ja kas lisaks keskkonnamõjule, mida projektis kahtemata hinnatakse, jäävad lauale ka majanduslikud ja sotsiaalsed argumendid või teised teemad, mida projekt ei kajasta.

Heiki Kalberg
Eesti Planeerijate Ühingu esimees
Tel: 509 1874
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

P.S. Heiki Kalberg oli ühtlasi ka Hiiu maakonna mereala planeerimise planeeringu juhtivkonsultant ning on osalenud ka RB maakonnaplaneeringute koostamises

Uudised

Tänane riigikohtu otsus, millega tühistati Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu tuuleenergia tootmised alade osa, võib ulatuslikult muuta Eesti ruumilise planeerimise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise praktikat ja tõstatab küsimuse

Tänase otsuse valguses oleks näiteks üleriigilises planeeringus pidanud detailselt analüüsima kas Rail Baltic (RB) suundub Tallinnast Riiga läbi Tartu, Viljandi või Pärnu.

Riigikohtu otsus Hiiu mk mereplaneering tühistada tuuleenergia tootmise alade osas

Riigikohus tegi täna otsuse maakonnaplaneeringu Hiiu maakonna mereplaneering tühistada tuuleenergia tootmise alade osas.

Elurikkuse võimendamine ruumi planeerimisel

Progressiihalus ja majandusele keskendumine on viinud elurikkuse hääbumise ja inimese loodusest kaugenemiseni, mis avaldub ka elukeskkonna kvaliteedi languses. 
Loe Sirbist http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/elurikkuse-voimendamine-ruumi-planeerimisel/ !

Kuues logistika suvekool

Tere tulemast Logistika suvekooli 2018, mis toimub juba peagi, 23.-24. augustil Tallinnas! Vaata täpsemalt http://www.logistikasuvekool.ee/ !

Eriplaneering ehk Mis on lubatud Jupiterile …

Riigi eriplaneeringutest Sirbis, vaata http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/eriplaneering-ehk-mis-on-lubatud-jupiterile/ !